Spiiker on saadaval – esimesed 2 kuud tasuta!

Blogi

Suhtlusseadme valik ja taotlemine: praktilised sammud perele

spiiker, ISO 22.21.09, suhtlusseade, kommunikaator, Tobii Dynavox.

Viimastel aastatel on suhtlusseadmete ja alternatiivsete suhtlusvõimaluste valik kiiresti kasvanud – igal aastal lisandub uusi lahendusi ning nutikad abivahendid muutuvad järjest kättesaadavamaks. Pole enam nii, et tuleb lihtsalt oodata ja loota – iga pere saab valida enda vajadustele vastava viisi suhtluse toetamiseks ning järjest enam on võimalik ka ise otsustada, mis lahendus tegelikult kõige paremini sobib.

Samas, kui on soov ametlikult taotleda dialoogiseadet (ISO 22.21.09) Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kaudu, tuleb arvestada, et see protsess võib võtta mitu kuud. Esmalt peab pere või hooldaja minema spetsialisti juurde, kuid näiteks eriarstide ja logopeedide järjekorrad on sageli väga pikad ning kogu asjaajamine venib. Just laste puhul on väga oluline mitte jääda ootama, millal “kõne tuleb”. Varajane suhtlustugi aitab kohe lapsel end väljendada, vähendab pingeid ning toetab ka keelelist arengut – mistõttu tasub kohe otsida sobiv ajutine lahendus, mitte jääda lootma üksnes pika protsessi lõpule

Samm-sammuline taotlusprotsess perele

Esmalt tuleb leida spetsialist (eriarst, tegevusterapeut, logopeed või rehabilitatsioonimeeskond), kes kirjutab vajadust tõendava dokumendi – sinna pannakse kirja, et suhtlus on püsivalt raskendatud ja dialoogiseade (ISO 22.21.09) oleks sobiv. Hea oleks, kui spetsialist on inimesega juba varem kokku puutunud ja tunneb tema tausta, sest nii saab palju täpsemalt ja põhjendatumalt kirjeldada, miks suhtlusabivahend on vajalik. Varasem kontakt aitab tuua välja konkreetseid näiteid tegelikust suhtlusraskusest igapäevaelus, mis omakorda lihtsustab taotluse heakskiitmist ning kiirendab protsessi.

Lisaks on praktikas näha, et kallite suhtlusseadmete taotluseni jõutakse tihti alles siis, kui lihtsamad kommunikatsiooniviisid pole piisavat tulemust andnud või ei ole piisavad igapäevaseks suhtluseks. Seetõttu on vajalik, et enne kalli abivahendi taotlemist oleks erinevaid lahendusi reaalselt proovitud ja nende sobimatust või piiranguid tõendatud – see aitab näidata, et konkreetne dialoogiseade (ISO 22.21.09) on tõesti vältimatu, mitte esimene valik.

Oluline on ka meeles pidada, et alternatiivkommunikatsioon on tihti nagu uue keele õppimine – tulemused ei tule kiiresti ja selle kasutuselevõtt nõuab järjepidevat harjutamist ning kõigi osapoolte (nt lapse, pere ja spetsialistide) koostööd. Varased eduelamused võivad olla tagasihoidlikud ning päriselt sujuva suhtluse tekkimine võib võtta päris palju aega, eriti kui vaja omandada täiesti uusi väljendusviise ja vahendeid.

Sageli küsitakse ka puude olemasolu või rehabilitatsiooniplaani olemasolu, sest see mõjutab riigi poolt makstava abi suurust (nt kuni 90% omaosaluse vähendamine). Näiteks kui soovitakse Tobii Dynavoxi suhtlusseadet koos sobiva tarkvaraga, siis on tegu sageli eritellimusega ja süsteemi hind jääb isegi SKA toetusega sadades eurodes. Mõnel juhul on kogukulu veelgi suurem, eriti kui kaasnevad erilised vajadused (nt pilguga juhtimine, lisatarvikud või individuaalselt kohandatud tarkvara).

Seetõttu on tähtis, et taotluses oleks põhjalikult ja konkreetsete näidetega põhjendatud, miks just see seade ja tarkvara on vajalik ning milliseid lahendusi on varem proovitud – ja kui SKA toetust saadakse, jääb perele siiski ka omaosalus, mis võib olla tuntav kulu. Oluline on teada, et mõnel juhul on just konkreetne seade – näiteks Tobii Dynavox koos pilguga juhitava tarkvaraga – ainus sobiv valik. See puudutab olukordi, kus muud abivahendid ei võimalda inimesele iseseisvat suulist eneseväljendust (näiteks kui tavapärased nupud, puutetundlikud tahvlid või lihtsad äpid ei tööta füüsiliste või kognitiivsete piirangute tõttu). Sellisel juhul tuleb taotluses selgelt põhjendada, miks alternatiivid ei sobi ja miks just see seade on asendamatu igapäevase suhtluse tagamiseks.

Kui tõend käes, tuleb proovida dialoogiseadet ja küsida hinnapakkumist erinevatelt SKA lepingupartneritelt (kui pakkujaid on reaalselt ainult üks, lisa see põhjus lühidalt taotlusesse). Seejärel tuleb esitada erandi taotlus SKA-le, enne kui midagi ostetakse või üüritakse. Kui taotlus aktsepteeritakse, määrab SKA tavaliselt testiperioodi: see tähendab, et teie laps või täiskasvanu saab dialoogiseadet päriselt kasutada kodus, koolis ja teraapias, et veenduda, kas see töötab.

Testperioodi jooksul koguge reaalseid näiteid – mis on õnnestunud, millised muudatused vajati, kui palju seadet igapäevaselt kasutati. Kui testiperiood läheb hästi ja erandki kinnitatakse, vormistab SKA lõpliku otsuse, mille järel saab sobiva dialoogiseadme osta või üürida riigi soodustingimustel lepingupartnerilt – arvesta, et piirlimiit on 1 seade iga 3 aasta jooksul.

Miks Spiiker on siinkohal abiks?

Meie tegimegi Spiikeri, sest päriselus venib suhtlusseadme taotluse kogu protsess sageli kuudepikkuseks – alates spetsialisti ajast, dokumentide kogumisest kuni testiperioodi ja lõpliku otsuseni. Samal ajal ei tohi suhtlus “pausile jääda”: kommunikatsioon peab olema ligipääsetav iga päev, igas olukorras. Spiiker annab peredele ja hooldajatele kohe kasutatava suhtlustoe! 

Pane tähele, et Spiiker ei ole Sotsiaalkindlustusameti (SKA) lepingupartner ja ei kuulu otse SKA poolt toetatud suhtlusabivahendite valikusse. Seda tähendab, et Spiikeri kasutamist ei rahasta SKA ning ametliku dialoogiseadme või suhtlusseadme taotluse puhul tuleb toetuse saamiseks valida lepingupartnerite pakutavaid seadmeid või tarkvara.

Olulised materjalid:

Abivahendite teatmik (2025): https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025-02/Abivahendite%20teatmik%202025-1.pdf

© Copyright by OÜ Spiiker  – All right reserved.