Suhtlemine on palju enamat kui lihtsalt rääkimine – see on viis, kuidas me jagame oma mõtteid, näitame tundeid, küsime abi, paneme paika reegleid või teeme nalja. Igal inimesel on õigus ennast väljendada, sest ilma suhtlemiseta jääme lihtsalt vaikselt kõrvaltvaatajaks oma elus. Kahjuks ei saa aga kõik inimesed rääkida. Mõnel lapsel võtab kõne õppimine rohkem aega, mõni täiskasvanu võib haiguste või õnnetuste tõttu kõnevõime kaotada ning vanematel inimestel võib olla raske oma igapäevatoimetustega hakkama saada.

Sellises olukorras aitab alternatiivkommunikatsioon ehk AAC (Augmentative and Alternative Communication) – erinevad viisid ja vahendid, mis aitavad end väljendada ilma sõnadeta, näiteks pilte, viipeid, suhtlusraamatuid või spetsiaalseid seadmeid ja äppe. Tihti, kui kasutame lühendit AAC  hakkavad inimesed naljatlema ja mõtlema, et ehk on tegu hoopis võlurõgalahtisti (ACC) või mingi imeasjaga. Enne kui keegi sellise mulje saab – AAC pole kindlasti veider rõgalahtisti ega maagiline pudel! See ei avasta klaase ega muuda vee värvi, kuid annab inimesele hääle ja võimaldab end maailmas paremini väljendada. See on palju kasulikum ja mõnusam “imevahend”!

Lastele

Paljud lapsed ei hakka rääkima samas tempos kui nende eakaaslased või vajavad suhtlemiseks lisaabi. AAC pakub neile võimaluse näidata oma soove ja tundeid juba enne, kui sõnad tulevad. See aitab vähendada arusaamatusi ja loob turvatunnet. Lisaks ei takista abivahendite kasutamine kõne arengut – vastupidi, see võib aidata paremini mõista sõnade tähendust ja soodustada hilisemat kõne tekkimist. Kui laps hakkab rääkima, jääb AAC toeks; kui kõne ei arene täielikult, võib see saada lapse kõige olulisemaks väljendusviisiks.

Täiskasvanutele 

Täiskasvanud võivad kaotada kõnevõime ootamatult, näiteks haiguse või õnnetuse tagajärjel. Sellises olukorras on AAC oluline vahend, mis toetab igapäevast toimetulekut ja suhtlust. Abivahendite abil saab inimene väljendada oma vajadusi, jagada mõtteid ja säilitada sideme pereliikmete, sõprade ja kolleegidega. See annab võimaluse osaleda igapäevaelus ja tunda, et ollakse endiselt osa ühiskonnast. AAC ei aita ainult ellu jääda, vaid annab ka võimaluse eneseteostuseks ja iseseisvuse säilitamiseks.

Eakatele 

Vanemas eas võivad kõnevõime ja mälu muutuda nõrgemaks, mis lisab igapäevaelule keerukust. AAC aitab selgemalt väljendada vajadusi ja mõtteid, muudab suhtlemise sujuvamaks ning vähendab segadust. See võib anda kindlustunde ka hooldekodus või pere keskel, kui inimene ei leia enam alati õigeid sõnu. Samal ajal aitab AAC hoida sidet lähedastega, vähendada üksildustunnet ning toetada turvatunnet igapäevastes olukordades.

Toetava keskkonna tähtsus

AAC toimib kõige paremini siis, kui seda kasutatakse koos ümbritsevate inimestega. Laps, täiskasvanu või eakas ei saa üksi kogu koormat kanda, kui lähedased ei oska või ei taha seda vahendit igapäevaelus kasutada. Kui AAC muutub loomulikuks osaks kodust, koolist, töökohast või hooldekodust, õpib inimene kiiresti väljendama oma mõtteid ja soove. See tugevdab enesekindlust ja parandab suhteid teistega.

AAC annab inimesele hääle siis, kui rääkida on raske või võimatu. See aitab elada väärikat, turvalist ja täisväärtuslikku elu. Kõige olulisem on, et AAC on alati olemas – just sel hetkel, kui seda kõige enam vajatakse. Mõnel inimesel võib ühel hetkel abi enam vaja minna mitte, kuid seni võib AAC muuta terve maailma.